Kuna käes on majandusaasta aruannete kinnitamise ja kasumi jaotamiste aeg, siis tasub meelde tuletada, et dividendide väljamaksmiseks on ette nähtud kindlad tingimused.Aktsionäridele saab väljamakseid teha ainult puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum. Dividendide väljamaksmise esimeseks oluliseks eelduseks kinnitatud majandusaasta aruanne. Samas on seaduses sätestatud ka võimalus nö. avansiliste dividendide maksmiseks ilma majandusaasta aruande kinnitamiseta. Nimelt võib põhikirjaga anda aktsiaseltsi juhatusele õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada.

Teiseks dividendi maksmise eelduseks on juriidilise isiku pädeva organi otsus, milleks aktsiaseltsi puhul on üldkoosolek. Enne üldkoosolekul otsuste vastuvõtmist koostab juhatus majandusaasta aruande ja laseb selle auditeerida, misjärel esitab juhatus need koos kasumi jaotamise ettepanekuga üldkoosolekule. Nõukogu vaatab majandusaasta aruande enne üldkoosolekut läbi ja koostab selle kohta üldkoosolekule esitamiseks kirjaliku aruande. Nõukogul on ka õigus teha muudatusi kasumi jaotamise ettepanekus enne selle esitamist üldkoosolekule. Majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga kinnitab lõplikult üldkoosolek. Seega otsustavad aktsionärid, kas teenitud puhaskasum jääb ettevõttesse või makstakse see välja aktsionäridele. Juhatus peab tagama aktsionäridele võimaluse tutvuda allkirjastatud majandusaasta aruandega juba kaks nädalat enne selle kinnitamist otsustava üldkoosoleku toimumist.

Dividend makstakse välja reeglina rahas, kuid aktsionäri nõusolekul võib maksta ka muu varaga. Dividendide väljamaksmise ajagraafiku kehtestab samuti üldkoosolek, kui see ei ole reguleeritud põhikirjaga. Dividende võib välja maksta ühekorraga, kuid seadus lubab ka otsustada, et dividend makstakse välja osamaksetena näiteks ühe aasta jooksul. Oluline on silmas pidada, et antud otsus ei oleks vastuolus heade kommete või hea usu põhimõttega. Näiteks on ühes otsuses Riigikohus märkinud, et heade kommete või hea usu põhimõttega võib vastuolus olla otsus, millega dividend makstakse aktsionäridele välja 10 aasta jooksul. Sel juhul võib dividend kaotada oma seaduses ettenähtud tähenduse.

Otsus võetakse vastu üldkoosolekul põhimõttel “enamus otsustab”, välja arvatud juhul, kui aktsionärid on kokkuleppinud teisiti. Juhul, kui üldkoosolek otsustab dividendid välja maksta, siis kehtib see otsus ka nende aktsionäride suhtes, kes olid selle vastu.

Aktsionäril on võimalik vaidlustada üldkoosoleku otsust, millega otsustati dividendid välja maksta. Vaidlustada saab aktsionär, kes ei osalenud üldkoosolekul. Aktsionär, kes üldkoosolekul osales, võib vaidlustada otsust üksnes juhul, kui ta on lasknud üldkoosolekul protokollida oma vastuväite otsusele. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda ka juhatus või nõukogu. Riigikohus on senises praktikas järjekindlalt pidanud äriühingu aktsionäridele koosoleku toimumisest või selle päevakorrast õigel ajal teatamata jätmist piisavalt oluliseks rikkumiseks, et lugeda koosolekul vastu võetud otsused tühiseks.

Üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise nõue tuleb kohtule esitada kolme kuu jooksul alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest. Hagiavaldus esitatakse aktsiaseltsi vastu.

Kui üldkoosolek on teinud otsuse dividendid välja maksta, aga ei ole seda reaalselt teinud, siis tuleb aktsionäril kohtu poole pöörduda 3 aasta jooksul. Vastasel juhul aktsionäri nõue aegub.

Oluline on dividendide väljamaksmisel analüüsida sellega kaasnevat võimalikku maksukohustust. Lisaks tulumaksu arvestamisele on esinenud ka juhtumeid, kus maksuhaldur on äriühingu teenitud ja väljamakstud kasumi ümber kvalifitseerinud palgatuluks. Seda olukorras, kus ettevõttel puudub palgakulu, ning põhjendusel, et kuna ettevõttes tegutsevate isikute tegevuse (töö) tulemusel on äriühing suutnud siiski kasumit teenida, siis peab vastavalt olema arvestatud ka töötasu. Sellisel juhul on maksuhaldur määranud juurde tasumiseks sotsiaalmaksu sektori keskmisele palgale vastavalt osalt.

 

Vandeadvokaat Janek Väli ja Advokaat Jana Reitsakas

Advokaadibüroo Laus & Partnerid

Äripäev ja Raamatupidaja.ee