Lepingu sõlmimisel on kõikide osapoolte soov teha koostööd ja täita lepingut kokkulepitud viisil. Siiski mõeldakse ka riskidele, mis kaasnevad teise poole poolt lepingu rikkumisega. Tekib küsimus, kuidas saaks neid riske efektiivselt maandada.
Üheks võimaluseks on kasutada garantiisid. Garantiidega saab tagada mõlema lepingupoole kohustusi. Näiteks ehituslepingutes tagatakse ehitaja poolt väljastatud garantiiga tellija õigus saada oma raha tagasi juhul, kui ehitaja ei ehita maja valmis. Tellija poolt väljastatud garantiiga on aga tagatud ehitaja õigus saada maja ehitamise eest tasu. Selleks, et kõik toimiks nagu ülal märgitud, peab garantii olema kehtiv. Garantiide puhul on oluline silmas pidada, et garantii on kehtiv vaid siis, kui garantii andja on andnud garantii oma majandus- ja kutsetegevuses. Praktikas kasutatakse tihti pangagarantiisid, mille puhul ei teki vaidlust, kas tegemist on majandus- ja kutsetegevuses antud garantiiga. Selline vaidlus võib aga tekkida, kui garantii on antud füüsilise isiku poolt. Riigikohus on mitmes lahendis kinnitanud, et juhul, kui garantii on andnud võlgniku juhatuse liige ja aktsionär, siis on garantii kehtiv.
Ärisuhetes on laialdast kasutamist leidnud panga poolt antud nn nõudegarantii, mida tuntakse ka nime “first demand guarantee” all. Tegemist on garantiiga, kus pank maksab võlausaldajale garantiisumma tema esimesel nõudmisel. See on nagu panga tšekk, mida saab rahaks realiseerida igal ajal selle kehtivuse jooksul. Teiste sõnadega võlausaldaja peab raha saamiseks esitama pangale vaid kirjaliku nõude. Garantiis on võimalik sätestada ka lisatingimusi garantii summa saamiseks. Näiteks võlausaldaja peab kinnitama, et võlgnik on rikkunud kohustust ning on viivituses juba üle viie päeva. Sellisel juhul peab võlausaldaja lisaks nõudele esitama ka kinnituse, et garantiis sätestatud tingimused on täidetud.
Kuivõrd isikul on võrdlemisi lihtne saada garantii summa, annab see võlausaldajale tugeva tagatise. Lisaks on nõudegarantii väga soodne võlausaldajale, kuna garantiid ei saa enne selle tähtaja möödumist tagasi võtta ega tühistada, välja arvatud juhul, kui selline võimalus on garantiis endas sätestatud. Veelgi enam, garantii andja ei saa keelduda garantiisumma väljamaksmisest väites, et tegelikkuses ei ole garantiiga tagatav risk realiseerunud, kui on täidetud kõik garantii formaalsed tingimused. Antud asjaolu tuleneb garantii olemusest. Nimelt, garantii ja sellest tulenev nõue ei sõltu sellest, kas kohustust rikuti või isegi, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. Kui garantiis sätestatud tingimused on täidetud, peab pank garantiisumma igal juhul välja maksma. See aga omakorda toob kaasa suure riski just võlgniku jaoks, kuna tema ei saa olukorda kontrollida ning ei ole tagatud, et võlausaldaja ei kuritarvita oma õigusi. Kuid isegi suurem puudus võlgniku jaoks on nõudegarantiil see, et garantii annab võlausaldajale automaatselt tugevama positsiooni ja seda eriti olukorras, kus garantii on antud vaid ühe lepingupoole poolt. Juhul, kui tekib vaidlus, siis võlausaldaja ei pruugi olla kompromissi sõlmimisest huvitatud olukorras, kus ta saab garantii summa kätte kerge vaevaga. Kui siiski on pooled leidnud, et tuleb nõudegarantiid kasutada, siis soovitan pöörata suurt tähelepanu lepingueelsetel läbirääkimistel garantii tingimustele ja sätestada nad selliselt, et võlausaldaja saab vajaliku tagatise, kuid samas on ka võlgniku huvid kaitstud. Näiteks on võimalik sätestada, et võlausaldaja on kohustatud lisaks nõude esitamisele ka kokkulepitud korras tõendama võlgniku poolset kohustuse rikkumist.
Riigikohus on ühes lahendis märkinud, et põhimõtteliselt on võimalik garantiist tulenevate väljamaksete tegemise peatamine vaidluse ajaks, kus lahendatakse sisuliselt, kas võlausaldajal on õigus lepingujärgset tasu garantiijärgses ulatuses saada. Selleks aga peab võlgnik esitama hagiavalduse kohtusse enne, kui pank on garantiisumma välja maksnud ja taotlema ka hagi tagamist. Juhul, kui pank on kohustatud koheselt garantii summa välja maksma, ei pruugi võlgnik jõuda kohtu poole pöördudagi. Võlgniku seisukohalt oleks soovitatav garantii tingimustesse märkida, et pank on kohustatud garantii summa välja maksma näiteks mitte enne viie tööpäeva möödumist alates võlausaldaja nõude saamisest.
Jana Reitsakas
Advokaat
Advokaadibüroo Laus & Partnerid
Äripäev ja Raamatupidaja.ee