Kui äriühingul on vajadus korraga mitme juhatuse liikme järele, siis on eelkõige juhatuse liikmete endi huvides sõlmida juhatuse liikme leping ning määratleda selles oma vastutusala.
Kui tsiviilõiguses peetakse võlausaldaja poolt äriühingu võlgade eest juhatuse liikme isiklikku hagemist võrdlemisi keerukaks, siis sama ei arva näiteks maksuhaldurid. Pealegi on maksuhalduri jaoks erinev maksuvõla sissenõudmise mehhanism. Nii võib äriühingu juhatuse liige leida end silmitsi maksuhalduri poolt äriühingu võlgade eest juhatuse liikmele tehtud isikliku vastutusotsusega. Nimelt sätestab Maksukorralduse seaduse § 40 lõige 1, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest Maksukorralduse seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Ehk siis üldjuhul solidaarselt äriühinguga, mille juhatuse liige ollakse või oldi. Sama paragrahvi kolmanda lõike alusel vastutavad mitu isikut maksuvõla kohustuste täitmise eest solidaarselt ehk ühiselt.
Viidatud § 8 lõige 1 nimetab selliseks kohustuseks seadusliku esindaja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste õigeaegse ja täieliku täitmise.
Kuigi juhatuse liikmed ise võivad leida, et äriühingu maksuvõla tekkimises puudus neil tahtlikkus või raske hooletus, siis praktikas tuleb asuda ise juhatuse liikme vastutusotsust vaidlustama ja kanda riski, et kohtuotsus tuleb negatiivne. Seda isegi vaatamata sellele, et Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-41-05 leidnud, et iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi ja süü tõendamine on maksuhalduri kohustus. Vastutusotsuse vaidlustamisel kaebuse tõendamise kohustus on ikkagi kaebajal. Kui äriühingu siseselt ei ole kirjalikult juhatuse liikmete omavahelisi vastutuse piire ja ülesandeid määratletud, võib vastutusotsuse vaidlustamine osutuda keeruliseks.
Juhatuse liikme kohustused on sätestatud Äriseadustikus ja Tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Viimases neist on reguleeritud juhatuse liikmete omavahelisi suhteid ning juriidilise isiku juhtorgani liikme üldiseid kohustusi. Sellisteks juhatuse liikme kohustusteks on anda teistele juhatuse liikmetele infot äriühingu ja teiste juhatuse liikmete jaoks tähtsust omavate asjaolude kohta ning olla ise otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud.
Seega juhatuse liikme omavahelise vastutuse ja kohustuste piiritlemine üksnes seaduse alusel võib vastutusotsuse vaidlustaja jätta nõrka positsiooni ja tekib tuntav vajadus kirjaliku tõendi järele tegeliku vastutusala kohta.
Kuigi seadusandja on äriühingu maksuvõlgade eest juhatuse liikmele solidaarvastutuse kohaldamise sidunud nende tekitamise tahtluse või tekkimise põhjuse raske hooletusega, tuleb arvestada, et nende aluste puudumise või olemasolu tuvastamine on pelgalt tõlgendamise ja tõendamise küsimus. Võlaõigusseaduse kohaselt on raske hooletus vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine.
Sagedane maksuvõla tekkimise moodus on näiteks selline, et maksuhaldur ei pea äriühingu arvelt tehtud väljamakset selle äriühingu ettevõtlusega seotuks ning esitab täiendava tulumaksu tasumise nõude teisest juhatuse liikmest tulenevate asjaolude tõttu. Teise juhatuse liikme poolt tehtud tehingu pärast ja äriühingu maksuvõla eest vastutuse vältimiseks aitab praktikas jällegi vaid tõendamine, et ei oldud maksuvõla tekkimisega seotud. Sobivateks tõenditeks võivad olla näiteks juhatuse liikme leping, tehingu kirjalik vormistamine või muu kirjalik tõend tehingu üle otsustaja kindlaks tegemiseks.
Käesoleva artikli eesmärk on juhtida tähelepanu sellele, et kuigi vana hea suuline leping võib praktikas olla mugav, siis mitme juhatuse liikmega äriühingu puhul tuleks enda vastutuse piiritlemiseks eelistada tehingute kirjalikku vormistamist ja kindlasti juhatuse liikme lepingus vähemalt raamatupidamise korraldamise eest vastutuse kohta tingimuste seadmist.
Kui vastutusotsus on kõigele vaatamata juhatuse liikme suhtes ikkagi tehtud, on oluline meeles pidada, et läbi juhatuse liikme vastutusotsuse vaidlustamise saab esitada vastuväiteid ka äriühingu maksuotsusele ning kohtud peavad sel juhul kontrollima ka maksuotsuse õiguspärasust. Vastasel juhul oleks ebaõiglane kui juhatuse liikmest sõltumatul põhjusel jäi äriühingu maksuotsus vaidlustamata ning ilma kohtuliku kontrollita käsitletakse maksuotsust kui vankumatut tõendit.
Hannes Olli, advokaat
Advokaadibüroo Laus & Partnerid
Äripäev ja Raamatupidaja.ee