Vandeadvokaat Janek Väli esindas edukalt kaebajat Riigikohtus vaidluses Maksu- ja Tolliametiga. Vaidlus puudutas Maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 61 antud MTA õigust nõuda maksumenetluses teavet kolmandatelt ehk menetlusvälistelt isikutelt.
Äriühingu kontrollimenetluses tuvastas MTA, et kontrollitava äriühingu osanik oli kontrollitaval perioodil suurendanud osakapitali 25 000 euro võrra. Osaniku arvelduskonto väljavõtte järgi sai ta osakapitali suurendamiseks laenu kaebajalt. Kontrollitav äriühing oli kõnealuse summa 25 000 eurot omakorda laenuna edasi andnud. MTA kohustas seepeale füüsilisest isikust kaebajat esitama oma arvelduskontode väljavõtted mitme kuu kohta, laenu päritolu tõendavad dokumendid ning sõlmitud laenulepingu. Kaebaja ja kontrollitav äriühing ei olnud omavahel teinud mitte ühtegi tehingut ega olnud omavahel kuidagi seotud.
MTA korralduse tühistamiseks esitatud kaebuse jätsid halduskohus ja ringkonnakohus rahuldamata.
Riigikohus tühistas alamate astmete kohtu otsused ja rahuldas kaebuse, tühistades MTA korralduse teabe andmiseks. Riigikohus tõi otsuses välja senise praktika seoses MKS § 61 kohaldamisega ning nentis, et eelnevates kohtuasjades on maksuhaldur nõudnud kontrollitava äriühinguga tehtud tehingute kohta teavet tehingupartneriks olnud äriühingult või selle juhatuse liikmelt. Praeguses asjas aga nõuab maksuhaldur teavet füüsiliselt isikult, kes pole teadaolevalt kontrollitava äriühinguga tehinguid teinud. Samuti ei nõuta temalt teavet mõne äriühingu juhatuse liikmeks olemise tõttu. MTA nõuab teavet füüsiliste isikute omavahelise tehingu kohta.
Riigikohus selgitas, et menetlusväliselt isikult teabe nõudmisel peab nõutav teave olema seotud läbiviidava maksumenetlusega. Kui seos ei ole pelgalt nõutava teabe iseloomust (nt teabe nõudmine kontrollitava maksukohustuslasega tehtud tehingute kohta) tulenevalt äratuntav, peab maksuhaldur selgitama, milles seos seisneb. Äriühingu maksustamist võivad eeskätt mõjutada sinna raha laekumise või sealt tehtavate väljamaksetega seonduvad asjaolud. Praegusel juhul pole maksuhaldur ei vaidlustatud korralduses ega kohtumenetluses isegi üldsõnaliselt selgitanud, kuidas on kaebaja raha päritolu ning selle laenamine äriühingu osanikule seotud selle äriühingu maksukohustusega. Seetõttu ei ole vaidlustatud korralduses nõutud teabe seos äriühingu maksumenetlusega kohtumenetluses kontrollitav.
Riigikohus märkis ka, et MTA nõue isiku raha päritolu tõendamise kohta ei saa olla piiritlemata ulatusega. Mõeldav on nõuda füüsiliselt isikult teavet näiteks ühekordse suurema laekumise kohta, kui sellel on ajaliselt lähedane sisuline seos kontrollitava isiku maksukohustusega. Sageli koguneb füüsiliste isikute vara aja jooksul isiklikust tarbimisest üle jäänud summadest (säästudest). Selliste sissetulekute kohta teabe nõudmine paneb isikule sisuliselt piiritlemata kohustuse oma varasemate sissetulekute kohta teabe andmiseks, mistõttu ei ole selline kohustus proportsionaalne. Selle vältimiseks tuleb nõue ajaliselt ja/või esemeliselt piiritleda.
Riigikohtu 26.09.2018 otsus haldusasjas nr. 3-16-2324,
Rohkem infot: vandeadvokaat Janek Väli, janek@lauspartners.ee.