Meie advokaat Kaspar Koppel esindas SA-d Tallinna Lastehaigla edukalt seoses vaidlusega, mis käsitles patsiendi õigust nõuda arstilt üldtunnustamata ravimeetodi kasutamist
Riigikohtusse jõudnud, palju erialast tähelepanu saanud tsiviilasjas esitasid ema ja laps Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla vastu Harju Maakohtusse kaebuse, milles palusid haiglat kohustada kasutama lapse ravis kõrgdoosides C-vitamiinil põhinevat ravimeetodit (üldtunnustamata ravimeetod).
Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus leidsid, et kaebus tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel menetlusse võtmata, kuna patsiendil puudub nõudeõigus üldtunnustamata meetodil ravi saamiseks. Hagejad pöördusid määruskaebusega Riigikohtusse. SA Tallinna Lastehaigla vaidles advokaadi Kaspar Koppel poolt koostatud seisukohtades määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata leides, et tervishoiuteenuse osutajat ei saa kohtu poolt sundida kasutama ravimeetodeid, mille tõhusus ei ole leidnud vähemalt laialdaselt tunnustatud kinnitust.
Riigikohtu tsiviilkolleegium tegi 26.09.2019. a kohtumääruse, millega jättis hagejate määruskaebuse rahuldamata (kohtuasi nr 2-19-1366) ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Riigikohus lähenes vaidlusele laiemalt ja selgitas, et patsient ei saa arstile ette kirjutada, millist ravi tuleks kohaldada, olenemata sellest, kas nõutakse üldtunnustatud või üldtunnustamata ravimeetodi kasutamist. VÕS § 763 lg 1 lubab tervishoiuteenuse osutajal üldtunnustamata ennetus-, diagnostilist või ravimeetodit küll kasutada, kui tavapärased meetodid lubavad väiksemat edu, patsienti on meetodi olemusest ja selle võimalikest tagajärgedest teavitatud ning patsient on andnud nõusoleku meetodi kasutamiseks. Kolleegium märkis, et selline võimalus on muu hulgas mõeldud väga raskes tervislikus seisundis olevatele patsientidele ja arstiteaduse arenguks ning üldise taseme tõstmiseks. Riigikohus selgitas aga, et VÕS § 763 lg 1 ei sätesta kolleegiumi hinnangul patsiendile sellise ravi nõudmise õigust. Üldtunnustamata ravimeetodit saab seega kasutada vaid arsti ja patsiendi mõlemapoolsel nõusolekul ja kokkuleppel.
Muu hulgas leidis Riigikohus, et VÕS § 766 lg 4 teine lause, mis sätestab tervishoiuteenuse osutaja kohustuse mitte järgida seadusliku esindaja (nt lapsevanema) juhiseid, kui need ilmselt kahjustaks patisendi huve, ei ole vastuolus Põhiseadusega, kuna selle sätte eesmärgiks on kaitsta patsiendi elu ja tervist.
Tegemist on märgilise ja pretsedenti loova lahendiga, kuna see annab arstile (tervishoiuteenuse osutajale) ja patsiendile selged juhised aeg-ajalt tõusetuvates sarnastes olukordades: patsient ei saa arstilt nõuda, et teda ravitaks mingil konkreetse (üldtunnustamata) meetodiga.
Riigikohtu määrus on kätte saadav siit